Tutvustus ja asukoht

Asukoht

Saku vald asub Harjumaa keskosas, külgneb põhjast Tallinna, lõunast Rapla maakonna Kohila valla, idast Kiili ja Kose ning läänest Saue vallaga. Saku valla territoorium (170 km²) piirneb läänest Tallinn-Pärnu-Ikla ja idast Tallinn-Rapla-Türi maanteega. Saku alevikku läbib Vääna jõgi, valla lõunapiiril voolab Keila jõgi.

Saku vallas on 2 alevikku ja 19 küla, kus elab kokku üle 10 000 elaniku. Keskus on Saku alevik.

Vald moodustati 1866. aastal, vallaõigused taastati 16. jaanuaril 1992.

Saku valla tunnuslause on “Läbi rohelise akna”. Rohelisest aknast välja vaadates näeme kaunist loodus- ja elukeskkonda – kaitstud metsi ja loodusväärtusi, heakorrastatud asulaid, otstarbekat teedevõrku, hästi toimivat olmet ning keskkonnasõbralikku ettevõtlust. Rohelisest aknast sisse vaadates näeme rahul olevaid, kodukohast lugu pidavaid, tervislike eluviisidega Saku valla elanikke.

Soodne asukoht ja meeldiv elukeskkond on teinud Saku vallast soositud elupaiga.

Saku valla ajalugu

Kogukondliku omavalitsusüksusena said vallad Eestimaa kubermangus seadusliku aluse 1818. a. Valdade massilisema moodustamiseni jõuti alles 1866. a, mil ka Saku vald asutati. 1868. a ehitati praeguse Kajamaa küla maadele esimene valla-, kohtu- ja koolimaja.

1866. a vallakogukonnaseaduse kohaselt oli vallaomavalitsuse organiks kõigepealt vallatäiskogu. Sinna kuulusid kõik vallakogukonna täisealised liikmed, kel oli kinnisvara või kes pidasid rendikohta, iga kümne maatamehe kohta valiti üks esindaja. Täiskogu ülesanne oli kogukonna ametnike valimine. Valla elu juhtis vallavolikogu. Elanikud valisid volikogusse volimehed, kes valisid endi keskelt talitaja (hiljem vallavanema) ja kirjutaja. Kes Saku valla algaastatel oli vallas talitaja ja kirjutaja, ei ole teada. 1871. a oli aga Saku valla talitaja Hans Limperg ja kirjutaja H. Wälli. Viimane oli ühtlasi ka Saku vallakoolis õpetajaks. Hiljem on vallas talitaja kohustusi täitnud Kustas Suursööt, Jüri Suursööt ja Johannes Esko, kirjutajatena on töötanud aga T. Ervin, Jüri Herm ja Aleksander Wurmberg.

Vallavolikogul tuli tegelda mitmesuguste valla elusse puutuvate küsimustega, nagu maksude sissenõudmise, kooli- ning kohtuasjadega jm. Volimeeste koosolekute protokollidest nähtubki, et volikogu koosolekutel on arutatud õpetajate palga suurust ja koolile oreli ostmise võimalust. Et saada vallakirjutaja ja kooliõpetaja palgaks vajaminev summa, jaotati see maksukohustusena valla perede vahel ära. Samuti kohustati taluperemehi üles töötama ja vallamaja juurde vedama valla- ja koolimaja kütteks puid ja hagu.

Mööda ei ole saadud ka õiguskorra ja kõrtsi küsimustest. Nii arutas volikogu detsembris 1889 Traani kõrtsi asju. Nimelt oli volikogu 1886. a lasknud kõrtsi sulgeda, sest omanik Karl Birkenberg ei olnud aktsiatunnistust välja lunastanud. Vahepeal oli mõisahärra Traani kõrtsi ära ostnud ning kavatses selle välja rentida. Volikogu koosoleku protokollis märgitakse aga, et Traani kõrts teeb valla rahvale suurt kahju, eriti noortele inimestele, sest seal juuakse, pekstakse, varastatakse ja tehakse muid pahandusi. Viimase kolme aasta jooksul, kui kõrts oli suletud, oli ümbruskonna elu olnud vaikne ja rahulik. Otsustati pöörduda kõrgema võimu poole, et Traani kõrts kinni panna.

Vallas töötas ka kohus, kes arutas varguste, petmiste, maksmata palkade jm juhtumeid. Kohut pidas abimeeste juuresolekul talitaja ehk vallavanem. Tal oli õigus süüdlast karistada kuni 2-päevase arestiga, kogukondliku töö või rahatrahviga kuni 1 rubla. Näiteks 1888. a protokollist saab lugeda, et Hageri õpetaja A. Hörscheimann kaebas kohtusse Johan Ilmetsi ja Lisa Kello, kes teda olid petnud. Nimelt kihlusid nimetatud isikud jaanuaris 1879. a ja ütlesid õpetajale, et nad on süütud, kuid neil sündis sama aasta aprillis juba laps. Kirikuõpetaja nõudis petmise eest 1 rubla trahvi, mille kohus süüdlastelt välja nõudis.

Vallakohtud tegutsesid sel kujul Eesti Vabariigi alguseni, mil Ajutise Valitsuse määrusega 18. novembrist 1918 võeti neilt tsiviil- ja kriminaalkohtu funktsioonid ja jäeti nad edasi tegutsema ainult kohalike vaeslastekohtutena.

Saku vald eksisteeris iseseisvana kuni 1890. aastani, mil ta liideti Saue vallaga. Saku alad kuulusid Saue valla koosseisu kuni 1921. a, mil Harju Maakonnanõukogu otsusega 28. maist eraldati Saku iseseisvaks vallaks.

Saku valla taasmoodustamisel valiti vallavanemaks Jüri Esko ja sekretäriks Gustav Lauter. Pärast Eskot oli lühikest aega Saku vallavanem August Altof ja seejärel aastatel 1924-1939 Rudolf Marmor. Gustav Lauter oli Saku valla sekretär ainult mõned kuud. Seejärel kuni 1933. aastani oli sekretär M. Triimann, siis lühikest aega Jaan Takk ja seejärel kuni 1939. aastani Heinrich Soodla.

Saku vald hõlmas 65 km². Valda kuulusid Kiisa, Nõmme, Tõdva, Kajamaa, Saku-Mõisaküla ja Juuliku küla ning Saku asula.

Elanikke oli Saku vallas 1922 – 981, 1934 – 841 ja 1939 – 783.

1934. a oli vallas 149, 1936. a 102 talu.

1927. a tehti Kajamaal algust uue valla-, kooli- ja rahvamaja ehitustöödega ning koolimaja õnnistati pidulikult sisse 1934. a sügisel.

1939. a Eesti Vabariigis läbi viidud vallareformiga moodustati Tõdva vald, mille koosseisu arvati ka endise Saku valla alad (välja arvatud Juuliku ümbrus, mis liideti Saku vallaga). Tõdva vallavalitsus asus endises Kurtna vallamajas. Vallavanemaks sai endine Saku vallavanem Rudolf Marmor ja sekretäriks endine Saku vallakirjutaja Heinrich Soodla. Tõdva vald eksisteeris kuni 1945. a, mil selle asemele moodustati Saku külanõukogu. Külanõukogu esimeheks sai Roman Ots. Järgmistel valimistel valiti saku Küla TSN Täitevkomitee esimeheks Johannes Aarpuu, kes töötas sellel ametikohal pikemat aega, seejärel aga Evald Reissalu. Esimeseks külanõukogu sekretäriks oli Aino Mirme, kes pidas seda kohta aga lühikest aega. 1945-1949 täitis sekretäri kohustusi Silvia Veertee (Pärnpuu) ja seejärel Ilme Villo.

Kuni 1950. aastani asus külanõukogu Kajamaa vanas koolimajas, seejärel aga Tõdval Pruuli talus. 1954 liideti Saku ja Kurtna külanõukogu Kurtna külanõukoguks, mis paiknes Kiisal. 1964 liideti Kurtna ja Nabala külanõukogu ja nimetati Saku külanõukoguks. Sellest ajast peale asus Saku küla TSN Täitevkomitee Sakus.

Saku külanõukogu asus Harjumaa keskosas, hõlmates 249ruutkilomeetrise ala. 1. veebruari 1990. a seisuga oli külanõukogus 8019 elanikku. Rahvastiku tihedus oli 30 inimest ruutkilomeetril, mis ületas märgatavalt Eest maarahvastiku keskmise tiheduse. Metsa oli külanõukogu territooriumil 7641 ha, põldu 8115 ha, üldkasutatavate teede pikkus 266 km.

(Teksti autor: HEINO KÄRBLANE)

Saku valla omavalitsusliku staatuse taaskinnitamine

16. jaanuaril 1992. aastal kinnitati taas Saku valla omavalitsuslik staatus. Saku vallavanem ja volikogu esimees oli Ago Järva. Varakevadel 1993 lahutati vallavanema ja volikogu esimehe amet. Vallavanemaks jäi Ago Järva, volikogu esimeheks valiti Arvo Pärniste. 1993. aastal võeti kasutusele Priit Herodese kavandatud Saku valla lipp ja vapp. Samal aastal eraldus Kiili regioon iseseisvaks Kiili vallaks.

• Aastatel 1993-1999 oli vallavanem Arvo Pärniste ja volikogu esimees Tarmo Pajus
• 1999-2002 oli vallavanem Arvo Pärniste, volikogu esimees Lemmi Oro
• 2002-2005 oli vallavanem Sven Kesler, volikogu esimees Marek Linnutaja
• 2005-2009 oli vallavanem Arvo Pärniste, volikogu esimees Lemmi Oro
• 2010-2014 oli vallavanem Kuno Rooba
• 2009-2013 oli volikogu esimees Marianne Rande
• 16.01.2014 – 18.09.2014 oli vallavanem Janeck Leppik
• 19.09.2014 -16.10.2014 oli vallavanema ülesannetes abivallavanem Andi Einaste
• 16.10.2014 – 31.12.2017 oli vallavanem Tiit Vahenõmm
• 2013-2017 oli volikogu esimees Tanel Ots
• 2018-2021 oli vallavanem Marti Rehemaa
• 2017-2021 oli volikogu esimees Tiit Vahenõmm
• Alates oktoobrist 2021 on vallavanem Marti Rehemaa ja volikogu esimees Eero Alamaa

Rahvastik

1. novembri seisuga on Saku vallas elanikke 12 222.

Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis Saku vallas:

• 01.11.2025
• 01.10.2025
• 01.09.2025
• 01.08.2025
• 01.07.2025
• 01.06.2025
• 01.05.2025
• 01.04.2025
• 01.03.2025
• 01.02.2025
• 01.01.2025

Varasem rahvastiku soolise ja vanuselise koosseisu info on leitav Veebiarhiivis

Sõbrad

Saku Jaapanis

Suhted Jaapani Saku ja Eesti Saku omavalitsuse vahel said alguse 1990. aastate lõpus, kui Jaapani kaubandus- ja tööstusminister külastas Tallinnat ning märkas, et Eestis on müügil Jaapani linna nimeline õlu Saku. Läbirääkimisi kahe omavalitsuse vahelise sõpruslepingu allakirjutamiseks alustati 2004. aastal. Leping sõlmiti 1. mail 2007. aastal.

Lepingus sätestatati:

• mõlemad omavalitsused edendavad koostööd mitmetes valdkondades nagu haridus-, kultuuri- ja majandusvaldkonnas;
• mõlemad omavalitsused jagavad infot, et arendada paremat avalikku haldust;
• mõlemad omavalitsused toetavad oma elanike vastastikusi külastusi, et sõprussidemeid veelgi tugevdada.

Tegemised:

• Jaapani keiser ja keisrinna külastasid 2007. aastal laulupidu koos Saku valla esindusega. Keisri vastuvõtuks korraldatud pidulikul vastuvõtul osalesid ka Saku vallavolikogu esimees ja Saku vallavanem.
• Jaapani Saku delegatsioon osales laulu- ja tantsupeol ka aastal 2009, marssides koos Eesti Saku tantsijate ja lauljatega rongkäigus.
• Jaapani suursaadik Hideaki Hoshi koos abikaasaga külastas Sakut 2010. aastal. Sellest ajast on tihedad sidemed Saku vallavalitsuse ja Jaapani saatkonna vahel. Jaapani saatkond on toetanud meie õpetajaid ja ametnikke, pakkudes neile koolitusi Jaapanis.
• Jaapani Sakus on loodud Eesti-Jaapani sõrussuhete ühing, et tihendada sõprussuhteid kahe omavalitsuse vahel veelgi. Selle liikmed on külastanud mitu korda ka Eesti Sakut. Eesti ametlik delegatsioon külastas Jaapani Sakut 2011. aastal.
• 2012. aastal tähistasime sõpruslepingu sõlmimise 5. aastapäeva. Maikuus külastas Jaapani Saku delegatsioon Eesti Sakut.
• 2013. aasta sügisest viibis Saku valla Kurtna kooli direktori kohusetäitja Priit Jõe Jaapani riigi kulul Jaapanis poolteist aastat kestval täiendõppel.
• Alates 2014. aastast toimub oktoobri lõpus või novembri alguses Saku valla hallatavates asutustes jaapani nädal, kus tutvustatakse vallaelanikele jaapani kultuuri
• Jaapani nädal 2014
• Jaapani nädal 2015
• Jaapani nädal 2016
• Jaapani nädal 2017
• 2016. aasta 16. jaanuaril sõlmisid Eesti Saku ja Jaapani Saku õpilasvahetuslepingu
  Pressiteade: Saku sõlmis Sakuga õpilasvahetuslepingu
• 15.01.2016 sõlmitud koostööreferendum eesti keeles  ja jaapani keeles
• 2016. aasta oktoobris toimus esimene õpilasvahetus – Saku valla 7 õpilast ja 2 õpetajat külastasid Jaapani Sakut. Sama aasta augustis tulid jaapani õpilased vastukülaskäigule Eestisse. 2017. aasta oktoobris käisid taas Saku valla õpilased Jaapanis Saku linnas.
• 2017. aasta mais tähistasid Saku ja Saku Jaapanis sõpruslepingu 10. aastapäeva
• 2019. aasta 1. mail sõlmisisd Jaapani Saku linn ja Eesti Saku vald sõprussidemete tugevdamise lepingu niinimetatud sister-city lepingu, millega viiakse omavahelised sõprussuhted kõrgemale tasemele. Allkirjastamine toimus Jaapani riigi jaoks märgilise tähtsusega ajaloolisel hetkel – uue keisri ametisse astumise esimesel päeval, reiwa ajastu alguses. Tseremoonial rõhutas Eesti suursaadik Jaapanis Väino Reinart, et Saku vallast on kujunenud Eesti ja Jaapani vahelistes suhetes vaieldamatu teenäitaja. Senine sõprussuhe on keskendunud valdavalt Eesti ja Jaapani õpilasvahetusele, mis on esimene taoline õpilasvahetus Jaapani Saku linna ja Euroopa Liidu liikmesriigi vahel. 2016. aastast alates on igal aastal külastanud Jaapani õpilased Saku valda ja Saku õpilased Jaapanit. Edaspidi laiendatakse tegevusi kultuuri, hariduse ja majanduse valdkondades. Kahe Saku koostöö tulemusena valmistuvad Eesti judokoondis ja Eesti kergejõustikukoondis Saku linnas vastavalt 2019. aasta judo MM-iks ja 2020. aasta suvel toimuvateks Tokyo olümpiamängudeks.
• 2019. aasta juulis külastas Jaapani Saku delegatsioon meie valda ja osales koos valla esindajatega 150. laulu- ja tantsupeol.
  

Relations between the City of Saku in Japan and Municipality of Saku in Estonia began at the end of 1990 when a representative of Japan’s Chamber of Commerce and Industry visited Tallinn. Saku, Japan and Saku, Estonia, entered into negotiations to sign a frendship contract in 2004.

The friendship contract between Saku, Japan and Saku, Estonia, was signed on May 1st 2007 in Saku, Japan. The contract approves:

• Extensive cooperation in various fields of activity such education, culture and economy
• The two Sakus will share information and experiences to develop and improve our respective communities
• The two Sakus will support visits and communication between residents of the two municipalities

A brief timeline of Saku-Saku relations:

• Their Majesties the Emperor and Empress of Japan visited Estonia in 2007, attending formal festivities at the Tallinn Song Festival grounds with residents from Saku, Estonia. A formal recieption was given in honour of the Emperor, attended by the Chairman of the Saku Municipality Council and the Mayor of Saku Municipality.
• A delegation from Saku, Japan, participated in the Song and Dance Celebration in Tallinn in 2009. Our friends from Japan took part in the procession with our dancers and singers.
• His Excellency Mr. Hideaki Hoshi with his wife visited Saku, Estonia, in 2010. There are close ties of friendship between Saku, Estonia, and Embassy of Japan in Estonia. The Embassy of Japan has supported our teachers and other officiants undergoing training in Japan.
• An Estonian-Japanes Friendship Association was established in Saku, Japan, to improve ties between residents of the two Sakus. Members of the association have visited Saku, Estonia, many times.
• An official delegation from Saku, Estonia, visited Saku, Japan, in 2011.
• In 2012, we celebrate the 5th anniversary of signing the friendship contract. A delegation from Saku, Japan, visited us in May 2012. We examined our history of mutual cooperation and discus how to continue our cooperation.

Kandava Lätis