Kogukond ja kaasamine

Mis on kogukond?

Sotsiaalantropoloog ja Tartu Ülikooli etnoloogia kaasprofessor Aet Annist kirjutas Müürilehes: “Sotsiaalteadustes tähistab kogukond territooriumi, kuuluvuse ja/või jagatud huvide ja ideoloogia alusel kujunenud omavahel suhtlevaid rühmi. Eeldatavasti seob see inimesi ja pakub emotsionaalset ühtsus- ja turvatunnet. Kogukonnad kujunevad nii kuuluvuse kui tundmuste alusel: ühelt poolt sünnipära, territoriaalse või perekuuluvuse järgi, teisalt mingite jagatud huvide või ideoloogiate, kogemuste ja tõlgenduste alusel. Need kaks võivad, aga ei pruugi, ühte langeda: hipikommuun või ökokogukond jagavad nii elupaika kui ideoloogiat, küla võib aga eksisteerida vaid territoriaalse ühikuna, toomata elanikke kuidagigi kokku, ja internetikogukondade liikmed võivad jagada ühise territooriumina tervet planeeti Maa – mõne sellise grupi mõtetes luuakse juba Marsilegi kogukondi.”

Sidus kogukond kui vabatahtlike ja avaliku sektori koostöö võti – sellise artikkli kirjutasid Kertu Kesküla ja Kadi Kass ning mõtestasid kogukonda nii: “Mõistet „kogukond” kasutatakse järjest sagedamini, kuid tihti liiga üldises või ühekülgses, mõnikord ka vales tähenduses. Näiteks ei moodusta sama naabruskonna või omavalitsuse elanikud kohe kogukonda, kuigi sageli kiputakse nii arvama. Ühine elupiirkond on vaid mitteformaalse suhtluse tekke, üksteise tundmaõppimise ja koos tegutsemise soodne võimalus. Ka ükski organisatsioon ei ole automaatselt kogukond, kuid selle inimestest võib kogukond kujuneda. Mõiste „kogukond” sügavam tähendus on just inimeste vastastikkused suhted, üksteise praktiline abistamine, mõistmise või toe pakkumine, jagatud väärtused ja eesmärgid. Kogukonnas kogetakse solidaarsust, s.t tunnetatakse, et ollakse millegi poolest sarnases olukorras ja koos tegutsedes saab edasi liikuda ja lahendusi leida.”

Kogukonnaaed – roheline ruum võrgustumiseks, kasvatamiseks ja õppimiseks

Varasemalt oli väga tavaline, et kortermajade ümbrusesse tekkisid aiamaad, korteriinimesed on osavad rohenäpud ja kasvatavad endale lilli, toitu jne. Aastate möödudes on mitmed aialapid maha jäänud, need on korrastamata ning pinnuks silmas aktiivselt aiamaad kasutatavatele inimestele. Kogukonnaaiad on populaarsust kogumas terves maailmas. Sellised alad pakuvad võimalusi, kuidas kasvatada värskeid aiasaadusi ning samal ajal võrgustada teiste kogukonnaliikmetega, jagada kogemusi, rajada õppeaedu, korraldada töötube, keskkonnahariduslikke tegevusi ja muid ühisüritusi. See tugevdab kogukondades ühtsustunnet ning suurendab turvalisust. Saku vallas kogukonnaaia idee sündis elanike initsiatiivist. Saku valla territooriumil on kolm kogukonnaaeda: Kurtna külas, Tõdva külas ja Lokuti külas. Kõik aiad on eriilmelised ja omamoodi. . Võimalusi kogukonnaaias toimetamiseks on palju: toidusalu, ürdiaed, permaaed, köögiviljapõllud, hernepõllud, põllulilleala jne. Samuti see olla lihtsalt ala, kus jälgida, kuidas istutatud lilled kasvavad ja õitsevad ning kus lapsed saaksid oma esimesed kontaktid looduse ringkäiguga ja sellega, kuidas toit kasvab. 

Kurtna kogukonnaaed

Kurtna küla kogukonnaaia suurus on 27 580 m2. Kurtna, kui suurima kogukonnaaiaga asukoht Saku vallas, omab tõenäoliselt kõige suuremaid potentsiaalseid võimalusi. Kurtna kogukonnaaias on umbes 60 maatükki, millest on kasutusel üle 40-ne. Meil on palju entusiastlikke aiapidajaid, kellel kõigil on oma visioon ideaalsest aiast: kellel selleks viljaaed, kellel iluaed. Kõik see aga koondub üheks suureks tervikuks, kust läbi jalutades tunned suurt rahu. Kogukonnaaia liikmed on meil väga vastutulelikud ning sõbralikud, teeme palju koostööd, peame nõu ja seame sihte. Kindlasti on meie aia üheks suureks plussiks noorte huviliste pealekasv.

Meie aias tegutsevad ka koolilapsed, kes juhendaja käe all saavad oma esimesed teadmised aiapidamisest. Eesmärgiks on anda lastele praktiline kogemus looduses, mis täiendaks klassiruumis toimuvaid teoreetilisi õpinguid. Koolile kuulub hetkel üks maalapp.

Kurtna aiamaade veevärk on üles ehitatud torustikule, mis läbib peaaegu kõiki maalappe. Võrku varustab veega 300 m kaugusel asuv allikas, mille kaldale on paigaldatud väike pumpla. Veevõrku hooldavad ning hoiavad korras kogukonnaaia liikmed ise. Selleks ja muudeks aias vajalike tegevustega seotud kuludeks (näiteks üldalade niitmine) annab hooaja alguses iga aiapidaja oma väikese rahalise panuse.

Iga hooaeg algab koosolekuga, mida veab külaselts. Avakoosolekul räägitakse teostatud ning ees ootavatest töödest, jagatakse ülesandeid, vaadatakse värske pilguga üle kasutusel ja kasutuseta aialapid ning saadakse tuttavaks uute aiapidajatega.

Igal aastal maikuus toimub üks korralik talgupäev. Sellel päeval puhastatakse tühjalt seisvad maalapid järk-järgult ülekasvanud kõrghaljastusest ning mahajäetud ja kasutuna seisvatest objektidest. Kõik maha võetud puud kogutakse ühisalale, kus kõik see töödeldakse ümber, et seda saaks teisel kujul uuesti kasutada. Taaskasutus!

Ootame enda juurde kõiki, kes tunnevad, et tahaks käed mullaseks teha ning liituda ühe toreda kogukonnaga.

Tõdva kogukonnaaed

Tõdva küla kogukonnaaia suurus on 17 790 m2. Kogukonnaaias on 23 kasutuses maalappi ning vabasid on ca 7 tk. Oleme plaaninud ennem kevad hooaja algust sõlmida kasutajatega lepingud, siis on selgem pilt, kes reaalselt maad kasutavad.

Meie miinuseks on vee puudumine, mida toob igaüks ise või on aeg-ajalt meile võimalusel appi tulnud Tõdva Vabatahtlik Pääste. Ühisala puudub, kuid väikesed mõtted sellega seoses on tekkinud. Tõdva küla kortermajade rahvas peab endale aiasaaduste kasvatamist oluliseks, sellel oli eriti tervendav mõju keerulisel pandeemia ajal. Rõõmu teeb, et vanemad inimesed saavad noorematele oma teadmisi jagada, koos tegutsedes on hea kogemusi ja nippe edasi anda. See on kogukonda veelgi enam liitnud.

Ootame enda juurde toimekaid aiahuvilisi, kes tunnevad, et tahaks ise endale köögivilju kasvatada ning liituda meie toreda kogukonnaga.

Lokuti kogukonnaaed

Lokuti küla kogukonnaaia suurus on 22 794 m2. Lokuti kogukonnaaias on 29 kasutuses aialappi ning vabasid 14 tk, st umbes pool alast on veel kahjuks tühi. Oleme hoidnud ja  plaanime ka edaspidi hoida korras kasutamata maid. Meil on hea naabrivalve, kuna aiamaad asuvad majadele üsna lähedal ja vaated kõikidel akendel on ka aiamaade suunas. Meie puudused on pigem, et aiamaade pidamine ei ole enam nii kerge, kui varem. Pole traktoreid ja loomakasvatajaid, kes aitaks vagude ajamisega või väetise puistamisega, nagu varem sai seda teha, kui töötasid farmid. Ühisala puudub, aga selleks saab kasutada kasutamata aiamaa pindasid, kus on kas vaarika ja muude marjade põõsaid, mille vilju on hea möödaminnes lastel suhu pista. Mõte on ka teha aiamaale väike mänguplats ja puhkeala. Kuna endine mänguplats on tee ääres, siis oleks turvalisem viia mänguväljak liiklusest eemale. Väikesed lapsed saaksid mängida liivakastis, kui emad-isad aias toimetavad. Meie plussiks on veel läheduses olev pumbamaja, kust saab aiapidaja oma vee. Vee tagab meile Saku Maja.

Loodame väga, et oma küla aga ka valla elanikud leiavad taas tee aiapidajate kogukonda. Hea on midagi ise maha panna ja siis saaki korjata.

Kogukonna ringlusmaja – mitte lihtsalt prügimaja

Jäätmete liigiti kogumisest räägitakse üha enam – selleks, et toetada ringmajandust ning säästa ressursse. Ei ole ju mõistlik ladustada segaolmejäätmetega prügimäele või põletada ära materjale, mida saab uuesti kasutada. Jäätmete liigiti kogumine on vajalik aga kõik elanikud ei soovi enda värava ette viite jäätmemahutit või erinevaid jäätmeveokeid kitsastele tänavatele manööverdama.

Üheks lahenduseks võibki olla kogukondlik ringlusmaja. Idee on tegelikult lihtne – kogukonnas on üks majake, kuhu elanikud saavad oma liigiti kogutud jäätmed viia ning jäätmeveok saab need kõik ühest kohast korraga ära vedada. Kogukonnaks võib olla küla, tänav või mõni aleviku/küla piirkond. Aga üks jäätmemaja võib olla ka palju enamat. Liis Vavulski projekteeris Saku vallale kogukondlikku ringlusmaja, mille suuremas ruumis on mahutid liigitatud jäätmete kogumiseks ning väiksemas ruumis toimuks esemete ringlus, vahetus, laenutus. Väiksema ruumi saab kasutada erinevalt: raamatute vms vahetuseks, tööriistade laenutamiseks või korraldatakse seal mõni muu piirkonnale/kogukonnale sobiv ringluslahendus. Maja küljes on koht teadete tahvlile, taimeseinale ja miks mitte ka kunstile. Ehituse poolest on kõik ringlusmajad sarnased aga lahenduste poolest iga kogukonna nägu. Kogukonnamajad on ümara kujuga, osaliselt läbipaistva katusega puidust välisviimistlusega rajatised. 

Esimene kogukonna ringlusmaja rajati 2024. a Tõdva külla.

Külad

Saku valla pindala on 16 995 ha (andmed 31. dets 2014) ning territooriumil paikneb 21 maa-asulat, neist 2 alevikku (Kiisa ja Saku) ning 19 küla.

Toetused

• Saku valla mittetulundusliku tegevuse toetuste kohta
• Nelja Valla Kogu 
• Kohaliku omaalgatuse programm (KOP)