25. märtsi öösel tabas eksinud droon Auvere elektrijaama korstent. Õnnetuses keegi viga ei saanud. Droon sisenes Eesti õhuruumi Venemaa õhuruumist. Uudis kriis.ee lehel
See on meile väga heaks meeldetuletuseks ja võimaluseks ennast paremasse valmisolekusse viia.
Mõtle läbi:
- Kas said vajaliku informatsiooni kiirelt kätte? – Kui ei, siis lae endale mobiilirakendus Eesti äpp või Ole valmis! Täpsemalt saad neist mobiilirakendustest lugeda allpool.
- Kas tead, kuidas tuleb käituda, kui mõni hulkuv droon meie piirkonda peaks jõudma?
- Kas sinu töökaaslased, lähedased ja pere saab vajaliku informatsiooni kätte ja teab kuidas käituda?
Mida teha, kui näed kahtlast drooni?
Droonideks nimetatakse kõiki mehitamata õhusõidukeid, seega ka lennukilaadseid, pommikandjaid, tavalised kaameradroonid, mänguasjad jms on kõik droonid.
Kaupo Kalda artiklis Droonipaanikast: juhend – mida ikkagi teha, kui droon tundub kahtlane? on kirjeldatud droonisde erinevused. Lühidalt:
- Tavaline poedroon näeb välja nagu lendav kassipoeg, jalad laiali. Ta on umbes paberilehe suurune, tal on 4 käppa, 4 propellerit ja tihti seisatab, teeb pilti ja vahetab taas asukohta.
- Meil plahvatanud sõjadroon on kolmnurkne, lennukilaadne, kordi suurem – automõõtu, 3-4m pikk. Ta teeb kõvasti lärmi, sest töötab sisepõlemismootoril.
Mida teha kui näed kahtlast drooni?
- Veendu oma ohutuses! Isegi kui sa pole kindel, millega tegu ja puudub ametlik info, tuleb kahtlase lennuobjekti korral hinnata ohtu ja tegutseda ettevaatlikult.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Kahtlasest lendavast objektist saad Kaitseväge teavitada ka “Ole Valmis” mobiilirakenduse kaudu. Vaata, kuidas seda teha siit
- Kui kuuled sireene või oled saanud EE-ALARMilt korralduse varjuda, tee seda kohe! Püsi turvalises kohas (soovitavalt tugevate seintega ruum, eemal ustest ja akendest) kuni tuleb teadaanne, ohu möödumisest. Otsi lisainfot veebilehelt kriis.ee või Riigiinfo telefonilt 1247.
Mida teha, kui leiad võimaliku ründe- või luuredrooni?
- Ära mine sellele lähedale! Käitu samamoodi nagu lõhkekeha leidmisel – iga tundmatu objekt võib olla ohtlik.
- Teavita kohe häirekeskust numbril 112!
- Liigu objektist eemale, et tagada enda ohutus ning hoiata ka läheduses viibivaid inimesi. Ära lase kedagi leitud eseme lähedusse.
- Ära jaga objekti asukohta sotsiaalmeedias – nii väldid uudishimulike kogunemist sündmuskohale ja vähendad ohtu teistele inimestele.
Kui satud droonirünnaku lähedusse:
1. Otsi varju – mine hoone alumisele korrusele, keldrisse või akendeta ruumi.
2. Väldi akende lähedust – klaasikillud põhjustavad palju vigastusi. Võimalusel varju siseseinte läheduses.
3. Väldi avatud aladel viibimist (tänav, parkla).
4. Ära jaga rünnakute infot reaalajas sotsiaalmeedias – droonide või õhutõrje tegevuse filmimine ja kohene jagamine internetis võib tahtmatult anda vastasele väärtuslikku infot või segada päästetegevust.
5. Tea lähimaid varjumiskohti ja hoia kriisivarud käepärast (taskulamp, akupank, joogivesi, esmaabikomplekt, sidevahendid jne).
Eesti äpp
Selle mobiilirakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui ka riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenusteplokke, näiteks:
- saada riiklikke ohuteavitusi,
- näha andmeid enda ja oma alaealiste laste kohta,
- teavitada kohalikku omavalitsust heakorraprobleemidest,
- vaadata ja sortida retsepte,
- vaadata Maa-ameti kaardikihte,
Ole valmis! äpp
Selle mobiilirakenduse kaudu saab:
- saada riiklikke ohuteavitusi (internetiühenduse korral);
- tutvuda ametlike käitumisjuhistega erinevateks olukordadeks – nii ennetuseks kui ka lahenduseks;
- leida kasulike numbrite nimekirjast kiirelt vajaliku numbri ja sellele otse helistada;
- testida oma koduste kriisivarude taset;
- läbida küberhügieeni e-õppe;
- anda teada õhuohust (internetiühenduse korral).
- Rakendus on enamjaolt kasutatav ilma netiühenduseta ning sisuga saab tutvuda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles. Internetiühendust on vaja ohuteavituste saamiseks ning õhuohust raporteerimiseks.