Kui sinu aias oli eelmisel aastal Hispaania teetigusid või mustpeanälkjaid, tasub just nüüd pöörata tähelepanu nende munade ja noorte isendite otsimisele. Iga eemaldatud munade kogum tähendab suveks kümneid ja järgmiseks kevadeks sadu nälkjaid vähem.
Hispaania teetigu talvitub enamasti munade või noorte isenditena, mustpeanälkjas munadena. Seepärast on kevadine tõrje enne nälkjate aktiivset liikumist nende võõrliikide arvukuse piiramisel eriti tulemuslik.
Teomunad võivad peituda peenras taimede juurte vahetus läheduses, erinevate servade all, multši ja sambla sees, komposti- ja lehehunnikutes, kivide vahel ning põõsaste all – paikades, kus on piisavalt niiske ja kuhu talvekülm pole kergesti ligi pääsenud.
Teomunade eristamine väetisegraanulitest: munad on tavaliselt väikeste kobaratena ning on valkjad või läbipaistvad, kergelt klaasjad. Pigistamisel puruneb muna kergesti ja vajub kokku.
Hispaania teeteo munad on ümarad, valkjad kuni klaasjalt läbipaistvad, suurusega u 3 mm. Arenedes muutuvad kollakamaks.
Mustpeanälkja munad on ümarad ja läbipaistvad, suuruselt hispaania teeteo munadest veidi väiksemad.
Leitud munakogumid ja noored nälkjad saab kokku korjata ning hävitada keeva veega. Surmatult võid need kas matta, panna oma komposti või kinnises kilekotis segaolmejäätmete hulka.
Üks tõhusamaid viise võõrnälkjate ohjamiseks on muuta aed neile võimalikult ebasobivaks elupaigaks
Vähenda nälkjate meelisvarjepaiku (niisked ja varjulised kohad):
- Korrasta põõsaste alused ja igasugused servaalad.
- Kontrolli üle kompost. Kui kasutad aiajäätmete jaoks siiani avatud kompostihunnikut, kaalu võimalust asendada see suletud kompostriga.
- Eemalda risu- ja lehehunnikud. Kui avastad juhtumisi siili või jänesepoja, lase tal rahus oma varjepaigas edasi olla.
- Võimalusel väldi multši kasutamist. Kui see pole võimalik, eelista põhu- või heinamultši asemel koredat koorepuru. → Arvesta, et see ei pruugi nälkjaid ikkagi eemal hoida.
Abi võib olla füüsilistest tõketest. Näiteks roostevabast profiilmetallist väljapoole painutatud servadega teotara: nälkjad ei suuda ületada profiili, millel on kaks järjestikuse teravnurgaga painet.
Lihtsam on kaitsta taimekastides ja pottides kasvatatavaid taimi. Samuti on nälkjatel keerulisem ligi pääseda riputatud pottidele.
Aiapidajana otsustad sina ise, mil määral plaanid hoida ala hooldatuna ja mil määral looduslähedasemana, et soodustada nälkjate looduslikke vaenlasi.
Soovitame hoida või vajadusel luua elupaiku nälkjate looduslike vaenlastele – mardikatele, lindudele, siilidele, kahepaiksetele jt. Näiteks veesilm, palgihunnik, lamapuit, põõsastik, suured kivid, kõrge taimkattega ala ümbruskonnas pakuvad peavarju ja toitumisalasid mardikatele (jooksiklased), lindudele, siilidele, kahepaiksetele ja teistele nälkjate looduslikele vaenlastele. Nad vähendavad nii munade kui roomavate nälkjate arvukust oluliselt, seega on nende soodustamine pikaajalises vaates oluline.
Kui tood koju mullaga istiku, on mitu võimalust selle puhtuse tagamiseks: kas hoolikas läbivaatus või karantiin
Võid puhastada istiku juurepalli mullast ja istutada taim aeda paljasjuursena. Eemaldatud mulla saad nälkjate ja nende munade hävitamiseks näiteks valada üle keeva veega. Lase mullal läbi kuivada, misjärel on see kasutuskõlblik. Nii tagad, et mulla kaudu ei satuks aeda ka haigustekitajaid.
Hoia istikut enne istutamist karantiinis. See annab võimaluse taime kauem jälgida. Ehk jääb silma midagi, mis esmapilgul võib jääda tähelepanuta.
Selleks võid puude (nt viljapuude) puhul tõsta poti või istutuskoti läbipaistvasse kilekotti, seejärel sulgeda koti tihedalt ümber tüve. Väiksemaid taimi (püsikud, suvelilled jms) võiks võimalusel hoida siseruumis.
Taime hoia karantiinis umbes 2–3 nädalat ja kontrolli regulaarselt, et märgata väikseid koorunud nälkjaid. Kui selle aja jooksul nälkjaid ei leia, võid taime aeda istutada. Kindluse mõttes võiks siiski eemaldada juurte ümbert mulla ja lasta sel enne kasutust näiteks päikese käes läbi kuivada.
Väike lisasamm võib aidata ära hoida hilisemat suurt muret ja pingutust.
Võõrnälkjate kohta saad lisaks lugeda Keskkonnaameti võõrnälkjate lehelt
Võõrliikide info valla veebilehel
Allikas: Keskkonnaamet
Päise foto: Mustpeanälkjas. Ene Grass / Teokaart