Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid looduskaitseseaduse alusel on kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
| Tüüp | Keskkonnaregistri kood | Kaitstav loodusobjekt |
|---|---|---|
| Kaitseala | KLO1000634 | Nabala-Tuhala looduskaitseala Tagadi ja Kirdalu külades. See on valla ulatuslikum kaitstav loodusväärtuslik ala. |
| KLO1200457 | Saku mõisa park Saku alevikus. | |
| Hoiuala | KLO2000144 | Kurtna-Vilivere hoiuala Kurtna külas. Kattub samanimelise Natura loodusalaga. |
| Kaitstavad liigid | 56 I kaitsekategooria, 91 II kaitsekategooria ja 177 III kaitsekategooria liigi registreeritud leiukohta | |
| Püsielupaigad | KLO3000563 | Laagri nahkhiirte püsielupaik Tänassilma külas. |
| KLO3001801 | Männiku kalakotka püsielupaik Männiku külas. | |
| KLO3000592 | Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik Männiku ja Tammemäe külades. | |
| KLO3001292 | Rahula väike-konnakotka püsielupaik Rahula külas. | |
| KLO3001823 | Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik Lokuti külas. | |
| KLO3001915 | Tõdva väike-konnakotka püsielupaik Tõdva külas. | |
| Üksikobjektid | KLO4000921 | Koosi kivid Tagadi külas. |
| KLO4000145 | Saku paekivipaljand Saku alevikus. |

Roheline võrgustik
Seni on Eestis rohelist võrgustikku kavandatud eelkõige ökoloogilise võrgustikuna, mis keskendub eeskätt ökosüsteemide toimimisele ja elurikkuse säilitamisele. Euroopa looduskaitsepoliitika viimaste suundumuste kohaselt on aga senist lähenemist rohelisele võrgustikule mõnevõrra edasi arendatud ja välja on töötatud nn rohetaristu kontseptsioon, mis käsitleb rohelise võrgustiku funktsioone laiemalt. Rohetaristu all mõistetakse nii linnas kui maal paiknevat looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud võrgustikku, mis on loodud ja mida hallatakse selleks, et pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid. Inimese poolt üheks tajutavamaks ökosüsteemi hüveks on rekreatiivsed teenused. Tulenevalt Saku valla paiknemisest Tallinna lähialas tiheda asustuse ja intensiivse inimtegevuse surve piirkonnas, on antud juhul eriti oluline tagada rohevõrgu ökoloogilised funktsioonid ning sidusus liikide jaoks, kuid samas on tihedamalt asustatud aladel ja nende lähedal oluline säilitada ja parandada ka inimkeskseid funktsioone (nt puhkevõimalused).
Rohelise võrgustiku puhul eristatakse järgmisi omavahel seotud struktuurielemente:
- tugialad (ehk tuumalad) – piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema loodus- ja keskkonnakaitselise väärtusega;
- rohekoridorid – ribastruktuurid nn siduselemendid, mis ühendavad tuumalad terviklikuks võrgustikuks.

Natura 2000 alad
Lisaks siseriiklikult kaitstavatele loodusobjektidele jääb osaliselt Saku valla territooriumile kaks Natura 2000 võrgustiku ala – Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318) ja Tammiku loodusala (EE0010105). Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Kurtna-Vilivere loodusala (EE0020318)
Pindala ca 71 ha
Saku vallas Kurtna külas ca 38 ha suurune ala
Elupaigatüübid: jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060). Liigid: saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Tammiku loodusala (EE0010105)
Pindala ca 381 ha
Saku vallas Tagadi külas ca 33 ha suurune ala
Elupaigatüübid: sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Liigid: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Allikad:

