Kliimamuutuste ABC
Oleme osa loodusest: looduskeskkonda kahjustades teeme kahju enestele. Loodus tagab meile toidu, joogivee, puhta õhu, ressursid ehituseks, ravimid ja muu hädatarviliku (IPBES 2019 SPM). Tehnoloogia ja tööstuse areng pakub meile üha rohkem materiaalseid hüvesid, aga paraku on need hüved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN 2021). Et tagada elukvaliteet ka tulevastele põlvedele, peame lõpetama looduse kahjustamise (UNEP MPN 2021; joonis S1.1). Selleks, et lõpetada meie tegevuse loodust hävitav mõju, on tarvis põhimõttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust (UNEP MPN 2021).
Üheks tööstus- ja tarbimisühiskonna ohtra ressursikasutuse tagajärjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021; IPCC AR6). Holotseen ehk viimasele jääajale järgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, tõi kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon välja kujunenud ja püsima jäänud (Steffen jt 2015; stockholmresilience.org). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse hüvede – sh toidu ja joogivee – kättesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu püsimiseks peab kogu meie majandustegevus jääma Maa taluvuspiiridesse.
Maa tasakaalu säilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste kõrval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja lämmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse vähenemisele (joonis S1.2; Steffen jt 2015). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri ületanud ja peame inimmõju looduskeskkonnale selgelt vähendama (stockholmresilience.org). Lühiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021).
Allikad:
- https://www.stockholmresilience.org/research/planetary-boundaries.html
- https://kestlikuarengukeskus.ut.ee/et/sisu/kuidas-moista-kestlikku-arengut
Tingimustes, kus keskkonna olukorra halvenemine on üha selgem ja kliimamuutustest põhjustatud tulvad, kuumalained ja põuad jõuavad pea kõikjale, küsib üha rohkem inimesi: „Kuidas mina saan kliima- ja loodushoidu panustada?” ning muudab oma tarbimiskäitumist, toetab ühiskondlikke reforme ning keskkonnahoidlikku poliitikat, edendades osalusdemokraatiat.