Saku aleviku Sarapuu 10 ja 12

Saku Vallavolikogu 13. mai 1999. a otsusega nr 26 kehtestati Saku alevikus Sarapuu 10 ja 12 detailplaneering krundipiiride muutmiseks ja ehitusõiguse määramiseks talveaia, majandushoone, lehtla ja pergola ehitamiseks. Detailplaneering kehtestati 1999. aastal, seega enam kui 23 aastat tagasi.

Detailplaneeringu elluviimine on pidev tegevus, mis kestab senikaua, kui detailplaneering kehtib. Detailplaneeringu edasisest elluviimisest loobumine tähendab, et selle planeeringu järgi ei soovita ehitusprojekti koostada ega ehitada edaspidi. Elluviimisest loobumine tähendab, et detailplaneeringus sätestatud nõudeid ei soovita enam järgida.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisel saab maaüksuse uuesti kaheks võrdseks osaks jaotada, nagu see oli enne detailplaneeringu algatamist. Maaüksuse jagamisel jääksid üksikelamu ja majandushoone ühele krundile ning talveaed teisele krundile.

Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringu (kehtestatud Saku Vallavolikogu 16.08.2012 otsusega nr 60) kohaselt võib Saku alevikus uue krundi suurus üksikelamute kavandamisel olla üldjuhul 1200 m²-2400 m². Käesoleval hetkel on maaüksuse suurus 5 125 m2 ning maaüksuse jagamisel tekkivad krundid on oma suuruselt kooskõlas kehtiva Saku aleviku ja lähiala üldplaneeringuga.  

Planeerimisseaduse § 125 lõige 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:

  1. ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
  2. üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.

Ehitusseadustiku § 26 lõige 3 sätestab, et projekteerimistingimuste andmisel arvestatakse:

  1. hoone või olulise rajatise asukohas väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi;
  2. et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga;
  3. üldplaneeringus määratud tingimusi.

Planeeringu kehtetuks tunnistamine ning menetlemine projekteerimistingimuste kaudu ei riiva kellegi õigusi. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsusega saab tutvuda geoinfosüsteemis EVALD