Jäätmete liigiti kogumine on kohustuslik kõigile
Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete, eelkõige prügi ehk segaolmejäätmete, sealhulgas paberi ja kartongi, biolagunevate jäätmete, segapakendi ning ajutiselt kogumismahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmete äravedu Saku valla territooriumilt. Jäätmevaldaja (jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed, samuti korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum) loetakse elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga. Iga hoonestatud kinnistu peab olema varustatud segaolmejäätmete kogumismahutiga. Ainult segaolmejäätmete kogumismahuti omamise kohustus ei tähenda, et jäätmeid ei pea liigiti koguma.
Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on Saku valla territooriumil korraldatud (välja arvatud juhul kui need on määrdunud ja taaskasutamiseks kõlbmatud).
Eramajad
Kohustuslik omada segaolmejäätmete kogumismahutit. Kohustuslik on koguda biojäätmeid liigiti ning anda üle need jäätmevedajale või kompostida oma kinnistu piires.
Võimalus tellida vanapaberi kogumismahuti, samuti pakendite jaoks kogumismahuti või pakendikott. Liigiti kogutud jäätmed saab üle anda Saku jäätmejaama või Kiisa jäätmepunkti, segapakendid ka avalikkesse kogumispunktidesse.
Korterelamud (olenemata korterite arvust)
Kohustuslik omada segaolmejäätmete, vanapaberi ja biolagunevate jäätmete kogumismahuteid.
Võimalus tellida segapakendi (plast- ja metallpakend, joogikartong ning paberpakend), klaaspakendi ja vanapaberi kogumismahuti. Liigiti kogutud jäätmed saab üle anda Saku jäätmejaama või Kiisa jäätmepunkti, segapakendid ka avalikkesse kogumispunktidesse.
Ettevõtted, asutused
Kohustuslik omada segaolmejäätmete kogumismahutit.
Kõikides asutustes ja ettevõtetes tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi kogumismahutitesse.
Võimalus tellida segapakendi (plast- ja metallpakend, joogikartong ning paberpakend), klaaspakendi ja vanapaberi kogumismahuti.
Tühjendamissagedus
Kogumismahutite minimaalne tühjendamissagedus korraldatud jäätmeveo puhul:
- eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- eramud tiheasustusalal, kus köögi- ja sööklajäätmete kompostimine või jäätmevedajale üleandmine on jäätmetekke kohas tagatud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;
- korterelamud – segaolmejäätmed üks kord nädalas, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid – vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;
- biofiltriga varustatud ja tihendatud kaanega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumismahutid või süvamahutid – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;
- korterelamud ning juriidilised isikud ja asutused – plast- ja metallpakend, joogikartong vähemalt üks kord kahe nädala jooksul või vastavalt mahuti täitumisele harvemini;
- plast- ja metallpakendi, joogikartongi süvamahutid – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul.
Vabastus korraldatud jäätmeveost
Jäätmevaldajal, kes kinnistul ei ela või kinnistut ei kasuta, on õigus esitada Saku Vallavalitsusele taotlus enda tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Vallavalitsusel on õigus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks kuni viieks aastaks.
Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab iga järgmise aasta 20. jaanuariks (kaasa arvatud) vallavalitsusele kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei ole esitanud 20. jaanuariks kirjalikku kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
Jäätmevaldajal, kes kasutab kinnistut hooajaliselt, on võimalik esitada taotlus korraldatud jäätmeveost hooajaliseks vabastamiseks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 1. oktoober kuni 30. aprill.
Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise taotlus
>
Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastamise kinnitus
>
Kinnistul kompostimine
Alates 1. jaanuarist 2024 on kõikjal Eestis kohustus biojäätmeid tekkekohal liigiti koguda ning neid kompostida või jäätmevedajale üle anda. Biojäätmete kogumismahuti tuleb jäätmevedajalt võtta kõigil, kes oma kinnistul ei komposti.
Jäätmevedaja kogumismahutist loobumiseks tuleb kõigil kompostijatel esitada avaldus koos pildiga kompostrist. Avaldus on kinnituseks, et kogute biojäätmeid liigiti ja võtate need tekkekohal ringlusesse. Avaldust saab esitada vaid kinnistuomanik.
NB! Kõik kinnistud, kuhu 2022. aastal projekti “Biojäätmete kogumise arendamine Saku vallas” raames vallalt kiirkomposter (kodukomposter) soetati, on juba jäätmevaldajate registrisse sisestatud ning ei pea kompostimisest avalduse teel eraldi teada andma. Registrisse on kantud ka need, kellel juba on jäätmevedajalt biojäätmete kogumismahuti tellitud ning ka nendel pole vaja avaldust esitada.
Kinnistul kompostimisest teavitamine
>